Copy
Est-For Investi infokiri: veebruar 2018
View this email in your browser

Kuidas võrrelda Eestisse planeeritavat puidurafineerimistehast Äänekoski tehasega?

Pildiallkiri: Maailma uusim Äänekoski puidurafineerimistehas on alates  2017. aasta 15. augustist käivitamisfaasis.
Erik Puura
Tartu Ülikooli arendusprorektor, tartlane

Püüdes hajutada hirme, mis kaasnevad plaaniga rajada Tartu lähedale Emajõe äärde suur puidurafineerimistehas, tuuakse ühe positiivse eeskujuna välja Soomes Äänekoskis tegutsevat, väidetavalt haisuvaba ja keskkonnasõbralikku biotoodete tehast. Ometi näitavad keskkonnateadlase Erik Puura leitud veebipostitused, et mõnikord on selle Soome piirkonna elanikud olnud tehase mõjust väga häiritud. Kas Tartut ootab sama saatus, küsib teadlane.

Ma pole senini andnud ühtegi allkirja puidurafineerimistehase poolt ega vastu. Olen tahtnud kõik argumendid teaduslikult läbi mõelda ning senistes pöördumistes on olnud sõnastusi, mida oleks võinud põhjalikumalt kaaluda. Elu on aga tormakas ning hetkel võtsin nädala puhkust. Mõtlesin, et võtan lihtsalt aja maha, aga aju suunas veebiavarustesse, et saada täiendavaid lülisid oma taustahinnangusse.

Vastavalt oma ametikohale olen kaheses seisus. Ülikooli ettevõtlussuhete eest vastutavana  (autor töötab Tartu ülikooli arendusprorektorina – toim) pean suhteid arendama, sest ülikool peaks aitama kaasa ettevõtluse arengule. Teisalt, ülikooli arengu juhina pean tagama, et keskkond Tartus õppe- ja teadustööks muutuks jätkuvalt paremaks. Oleme selle nimel viimasel ajal koos linnavalitsusega tugevasti pingutanud.

Käesoleva arvamuse esitan aga mitte kui ülikooli juht, vaid kui Tartu linnakodanik ja keskkonnateadlane. Siin on minu pere, siin on minu sõprade ja kolleegide pered, see on meie ainus kodu sel planeedil.

Kuigi ma pole ammu tsiteeritavat teadustööd teinud, vaatan erinevaid probleeme oma hariduslikult baasilt ja varasematele teaduskogemustele toetudes – olles omandanud diplomid ja teaduskraadid nii geoloogias... ," kirjutas Puura. Tema isikliku arvamusavaldusega saab täismahus tutvuda siin
Margus Kohava
Est-For Investi juhatuse liige, Eesti Maaülikooli vilistlane

Tänan Sind Erik avameelse ja inimlikku muret väljendava arvamusavalduse eest! Saan Sinust väga hästi aru. Minul ei ole võimalik Äänekoski tehast nende endi eest kaitsta. Olin seal samas tehases 30. jaanuaril. Alates 15. augustist on tehas käivitusfaasis ja veel tavarütmis ei tööta. 6 tunni jooksul, mil olin tehase territooriumil, ei tundnud ma ühtki ebameeldivat lõhna.

Omalt poolt saime tehase esindajatelt nõusoleku, et Tartumaa esindajatest ja keskkonnaametnikest koosnev delegatsioon saab Äänekoski tehast märtsis või aprillis külastada. Mul oleks väga hea meel, kui ka Sina saaksid ühe külastajana kaasa tulla. 

Tehase esindajate sõnul saab Helsingi linn joogivee samast järvistust, kuhu Äänekoski puidurafineerimistehas puhastatud vee laseb. Tehase kõrvalt, samas järvistust, püüavad kohalikud kalamehed forelli. Forell elab vaid puhtas vees.

Kuid mõistan ka seda, millest tulenevad Äänekoski tehase lähistel elavate inimeste mured. Tehase käivitamisfaasis seadmete häälestamisel võib esineda tõrkeid. Neid on esinenud ilmselt ka Äänekoski tehase puhul. Võib muidugi vaielda selle üle, kas käivitamisfaas on osutunud liialt pikaks. Kohalike inimeste huvides on kindlasti, et see aeg oleks võimalikult lühike. 

Ainus, mida tehase rajamise võimalikkuse uurimisel palume, on kannatust oodata uuringutulemuste selgumiseni. Võimalikud tehnoloogiatarnijad, kellega oleme seni suhelnud, on kõik kinnitanud: kaasaegse tehnoloogia abil saab vältida nii õhu-, vee- kui mürareostust. Tahan veelkord korrata seda, mida olen korduvalt varemgi öelnud – tehase rajamise võimalikkust uurivad Eesti ettevõtjad ei ehita Tartusse ega Tartu lähistele keskkonda saastavat tehast mitte mingisugustel tingimustel. Keskkond on ja jääb prioriteediks. Tartu peab jääma Tartuks ka edaspidi. Selle linna tulevik läheb meile korda.


 

Est-For Invest tutvustas Tartu linnavolikogu majanduskomisjonile ning arengu- ja planeerimiskomisjonile esialgseid arvutusi tehase mõjust Suur-Emajõe vooluhulgale ja temperatuurile 

Est-For Investi juhatuse liikmed Aadu Polli ja Margus Kohava tutvustasid eile Tartu linnavolikogu majanduskomisjoni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni liikmetele ja teistele koosolekul osalenud tartlastele ideed rajada Eestisse kaasaegne puidurafineerimistehas. Võimalikult värske informatsiooni pakkumiseks lasi Est-For Invest valmistada ette esialgsed hinnangud, mis selgitavad tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe vee temperatuurile. 

Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli rõhutab, et tegemist on esialgsete arvutustega, mis põhinevad ettevõtet nõustava rahvusvahelise biomajanduse eksperdi Daniel Paalssoni hinnangul. Arvutuste kohaselt oleks Suur-Emajõe keskmine temperatuur puhastatud vee väljalaske suudmes keskmise vooluhulga puhul pärast segunemist jõeveega ca 0,3 kraadi võrra kõrgem kui praegu. Jõe väljalaske suudmest eemal oleks mõju vastavalt kaugusele väiksem.

Tehase veetarbimine oleks kuni 0,7 kuupmeetrit sekundis. Suur-Emajõe keskmine vooluhulk on 63,3 kuupmeetrit sekundis. Nii oleks tehase veetarbimine 1,3 protsenti keskmisest vooluhulgast. 1,2 protsenti keskmisest vooluhulgast laseks tehas puhastatud heitveena jõkke tagasi. Puhastatud heitvesi sisaldab loodusliku päritoluga ühendeid. Need pärinevad tootmisprotsessi tarbeks kasutatud puidust või lubjast, millega pleegitatakse puitmassi. Tegemist on kloriidi-, kaaliumi-, karbonaadi-, kaltsiumi- ja sulfaatioonidega. Võrdluseks võib tuua, et tavapärane kraanivesi sisaldab kloriidi-, karbonaadi- ja kaaliumiioone. Kaltsiumi- ja sulfaatioonid sisalduvad näiteks San Pellegrino mineraalvees.

Polli rõhutab süvateaduslike uuringute vajadust, mille saavad viia läbi vaid sõltumatud osapooled. “Täpsed mõjuhinnangud nii õhustikule kui veestikule selguvad riigi eriplaneeringu protsessi käigus. 
Eeldatavasti algavad riigi eriplaneeringu sisulised tegevused veebruari keskpaigas. Seejärel saab asuda tegutsema Rahandusministeeriumi moodustatav meeskond. On oluline, et kõik hinnangud vaieldaks läbi vastavate valdkondade ekspertide vahel. See on ainus viis täpsete ja usaldusväärsete andmete saamiseks. Ilma riigi eriplaneeringu käigus tehtavate sõltumatute uuringuteta pole võimalik tehase rajamise võimalikkusele hinnangut anda,” rääkis ta.

Est-For Invest alustas avaliku arvamuse monitoorimist

Turu-uuringute AS viis detsembris läbi avaliku arvamuse uuringu selgitamaks välja eestimaalaste suhtumine puidurafineerimistehase rajamise ideesse. Uuringu tellis Est-For Invest. Tehase rajamise ideed pooldas 32 protsenti vastajatest. Neutraalselt suhtub tehase rajamise ideesse 38 protsenti küsitletutest. 15 protsenti vastanutest on tehase rajamise ideele vastu. Sama palju inimesi ei oska oma seisukohta öelda. 

Vaatamata sellele, et kavandatav puidurafineerimistehas on saanud palju meediatähelepanu, on selle rajamise ideest kuulnud vähem kui pooled 15-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Keskmisest enam on tehasest kuulnud eestlased, kõrgharidusega ja 65-eluaastast vanemad inimesed ning Kesk-Eesti, Tartumaa ja Põhja-Eesti elanikud.

Tehase ehitamise teema pakub huvi vähem kui kolmandikule küsitletutest: väga või küllaltki huvitatud on sellest 28 protsenti, pigem vähehuvitatud 42 protsenti ja üldse mitte huvitatud 24 protsenti. Tartumaal on huvi keskmisest oluliselt suurem: siin on väga või küllaltki huvitatuid 47 protsenti, vähe- või mittehuvitatuid 45 protsenti.

Lõuna-Eestis (Valga-, Viljandi-, Võru ja Põlvamaal) toetas tehase rajamise ideed 42 protsenti küsitletutest. Tartumaal toetas ideed 29 protsenti vastajatest. Kõige positiivsemalt suhtuvad tehase rajamise ideesse 25.-34. aastased eestimaalased. Nende seas on väike hulk negatiivselt, kuid ka suur hulk neutraalselt meelestatud inimesi. Pooldajate hulk on väikseim eakamate vastajate seas. Suurim negatiivselt suhtuvate inimeste hulk on 50-aastaste ja vanemate seas. Kõikides vanusegruppides on suurim hulk inimesi neutraalsel seisukohal.

Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähki sõnul on neutraalne suhtumine arvatavasti seotud asjaoluga, et tehase rajamise kohta on veel vähe informatsiooni. “Kui läbiviidavad keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude uuringud ning analüüsid osutuvad soodsaks tehase ehitamise suhtes, muudaks oma seisukoha pooldavaks 60 protsenti praegu neutraalset suhtumist väljendanutest ning 27 protsenti idee praegustest vastastest,” rääkis ta.

Küsitlus viidi läbi Turu-uuringute AS igakuise üle-Eestilise omnibus-küsitluse osana ning sellega paralleelselt Tartus toimunud veebiküsitluse teel. Kokku vastas omnibus-küsitluse raames 1011 respondenti, Tartumaa osakaal samas valimis oli 10,9 protsenti ehk 110 respondenti. Et saada esinduslik valim Tartumaa inimeste arvamustest, küsitleti veebiküsitluse teel täiendavalt 212 inimest. Koguandmestikus on 322 Tartumaal elava inimese vastused. 

Est-For Invest jätkab avaliku arvamuse monitoorimist uuringufirma Turu-uuringute AS abiga regulaarselt vähemalt kord aastas. 

Soomes ja Rootsis asuvad puidutöötlemistehased ülikoolide lähistel

Kohtumistel tartlastega on jäänud kõlama küsimus: kas ülikoolilinna lähistel tegutsev tehas võib Tartu tööstuslinnaks muuta? Teised on väljendanud muret, et puidurafineerimistehase rajamine võib ohustada Tartu kandidatuuri Euroopa kultuuripealinna tiitlile. 

Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava rõhutab, et tehase rajamise idee taga seisvad investorid soovivad Tartut rikastada. “Tehas peaks olema ülikoolilinna innovaatiline partner. Soomes ja Rootsis on ülikoolide ja tööstusettevõtete koostöö tavapärane. Nii paiknevad paberi- ja tselluloositehased ka geograafiliselt ülikoolide lähedal. Täpselt samamoodi võiks olla ka Eestis. Mitmekesine tulevikku vaatav linn võiks olla sümbioos teadusest, tööstusest ja kultuurist. 
Tartu peab jääma Tartuks ka edaspidi. Kõige olulisem on tagada, et puidurafineerimistehas ei kahjustaks linna ega selle ümbrust puhta elukeskkonnana. Neile küsimustele saame sõltumatud hinnangud riigi eriplaneeringu protsessi käigus, mille lahutamatuks osaks on ka kohalike huvigruppide kaasamine. Tartut ega Emajõe reostavat tehast ei ole nõus rajama ka projekti investorid,” rääkis ta.

Kultuuripealinna tiitlile kandideerimisel on varasemalt olnud edukad erinevate Euroopa riikide tööstuskeskused, mille tööstustegevus jääb oluliselt mahukamaks kui Tartus ka juhul, kui linna lähistele puidurafineerimistehas rajataks. 


2008. aastal oli Euroopa kultuuripealinnaks Liverpool, mis on laiemalt tuntud Suurbritannia tööstusrevolutsiooni hällina. Kolm aastat hiljem kandis paralleelselt Tallinnaga kultuuripealinna tiitlit Soome linn Turku, mis on tuntud elava laevatööstuse poolest. 2013. aastal sai Euroopa kultuuripealinna tiitli Marseille. See väärika ajalooga linn on üheks Prantsusmaa kõige olulisemaks tööstuskeskuseks toetudes eeskätt kütuserafineerimis- ja laevatööstusele. Mullu oli Euroopa kultuuripealinnaks Jüütimaa tööstuskeskus Aarhus, mis on samaaegselt tuntud Taani ülikoolilinnana.

Meist meedias
Uue tselluloositehase vastu protestisid RMK suurkunded
Eesti Ekspress, 7. veebruar

Tartu lähedale kavandatava Est-Fori puidurafineerimistehase (rahvasuus tuntud tselluloositehasena) vastu astusid läinud nädalal avalikult välja puidugraanulite tootja Graanul Investi ja saeveski Toftan juhid. Raul Kirjanen ja Martin Arula kurjustasid vastavalt ERRis ja Äripäevas plaani üle, et uus tehas saaks aastate pikkuse puidutarne lepingu Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK). Vähem on teada, et Toftan ja Graanul Invest kuuluvad RMK suurimate kundede sekka. RMK aastaraamat ütleb, et 2016. aastal oli Toftan RMK suuruselt neljas klient ning Graanul Invest kaheksas. Kui lisada siia samuti Kirjaneni kontserni kuuluv Osula Graanul, siis on Graanul Investi kujul tegemist RMK suuruselt teise kliendiga.

Margus Kohava: andke võimalus asja uurida ja alles seejärel otsustage
Tartu Postimees, 7. veebruar

Tartu kanti tselluloositehase rajamisega seotud probleemide ja riskide arutamiseks peab Tartu volikogu märtsi alguses erakorralise istungi. Selle ettevalmistamiseks peavad volikogu linnamajanduse komisjon ning arengu- ja planeerimiskomisjon täna ühisistungi, kuhu on kutsutud ka tehast kavandava Est-For Investi esindajad. Üks tehase rajamise eestkõnelejaid Margus Kohava vastas eile Tartu Postimehe küsimustele. Kõik justkui teavad, et uus tselluloositehas tuleb Vorbusele. Otsust pole siiski tehtud. Kust see jutt liikuma on läinud? Margus Kohava: "Nii see tõesti on, et Vorbust pole meie välja käinud."

Samost: kavatsuste protokoll ei kohusta kumbagi poolt
Eesti Rahvusringhääling, 4. veebruar

Vikerraadio saates "Samost ja Ruussaar" märkis ajakirjanik Anvar Samost, et sel nädalal puhkenud skandaal RMK ja Est-Fori kavatsuste protokolli puhul on jäänud ekslik mulje nagu teeks riik hinnalise kingituse kellelegi. "Kavatsuste protokoll ei kohusta kumbagi poolt millekski. See ei ole leping. Sel nädalal on juttu olnud justkui riik teeks väga hinnalise kingituse kellelegi. Maksmaksja on andnud RMK-le ülesande Eesti metsa võimalikult efektiivselt majandada, mida kõrgemat hinda ja mida stabiilsemalt, seda paremini RMK juhid on oma tööd teinud," tõdes Samost.

RMK huvid põrkuvad puidutöösturi omadega
Postimees, 2. veebruar

Ehkki tselluloositehast veel ei ole, tekitab paksu pahandust RMK kava müüa sellele 15 aasta jooksul puitu. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kinnitusel teeb juhatuse liige Aigar Kallas Tartu lähedale kavandatavale tselluloositehasele erakordset kestvuslepingut pakkudes õigesti, kuid juhtiva puidutöösturi Raul Kirjaneni sõnul moonutab kokkulepe turgu. «Viiendik minu kriitikast on tingitud murest inimkonna tuleviku pärast, kaheksakümmend protsenti aga sellest, et see mõjutab meie ettevõtte majandustegevust,» ütles Kirjanen Postimehele.

RMK nõukogu esimees: Est-For saab puidu, kui pakub kõrgeimat hinda
Eesti Rahvusringhääling, 1. veebruar

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu esimees Andres Talijärv ütles, et tselluloositehast rajada sooviva Est-For Investiga sõlmitava ühiste kavatsuste protokolli näol on esialgu tegemist vaid informatsiooni vahetamisega. "Üks pool ütleb, et ta on valmis ostma, ja teine pool kinnitab, et tal on puitu müüa," sõnastas Talijärv intervjuus Vikerraadiole eelkokkuleppe sisu.
 
Est-For Investi varasemaid infokirju saab lugeda siit
Copyright © 2017
Est-For Invest
All rights reserved


Our mailing address is:
Est-For Invest
Lõõtsa 6
Tallinn 11415
Estonia

Want to change how you receive these emails?
You can update your preferences or unsubscribe from this list