Copy
Est-For Investi infokiri: jaanuar 2017
View this email in your browser

Est-For Invest ja RMK peavad läbirääkimisi ühise kavatsuste protokolli sõlmimise osas

  Pildiallkiri: RMK ekspordib 86 protsenti kasepaberipuidust, 55 protsenti kuusepaberipuidust ja 61 protsenti männipaberipuidust. 
Kavatsuste protokolli eesmärk on sõnastada ühishuvid, mis oleks võimaliku pikaaegse tarnelepingu sõlmimise aluseks. Tarnelepingu kohaselt saaks RMK alates 2022. aasta suvest 15-aastase perioodi jooksul tarnida puidurafineerimistehasele iga-aastaselt ca 500 000 kuupmeetrit kase-, kuuse- ja männipaberipuitu.   

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul soovib RMK jõuda kavatsuste protokolli sõlmimiseni, sest kavandatav puidurafineerimistehas võimaldaks praegu valdavalt eksporditavat paberipuitu väärindada Eestis. “Täna müüb RMK 86 protsenti kasepaberipuidust, 55 protsenti kuusepaberipuidust ja 61 protsenti männipaberipuidust ekspordiks. Kui see jääks Eestisse, võidaksid kõik. Pikaajaline tarneleping Eestis tegutseva tööstusega tagaks metsaomanikele kõrgema hinna, stabiilse puiduturu ja hinnakõikumisi esineks vähem,” ütles ta.

Kavatsuste protokolliga soovitakse sõnastada ühishuvid, kus võimaliku tarnelepingu suuruseks oleks hinnanguliselt ca 500 000 m3 paberipuitu aastas. Sellest pool oleks kasepaberipuit ning ülejäänud kuuse- ja männipaberipuit. See moodustab umbes 50 protsenti RMK aastasest nimetatud paberipuidu sortimentide mahust ning 14 protsenti kogu RMK poolt aastas müüdavast metsamaterjalist.

Varasem praktika
Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on pikaaegsed lepingud kapitalimahukate tööstusettevõtete puhul tavapärased. “Kavatsuste protokolli ega ka tulevase võimaliku tarnelepingu sõlmimine ei eelda õigusaktide, tavapäraste protseduuride või RMK strateegiate muutmist. Ainsaks erinevuseks oleks tõik, et 5-aastase kestvuslepingu asemel sõlmitaks 15-aastane kestvusleping, mis on samuti kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega,” rääkis ta. 


Varasemalt on RMK sõlminud 15-aastase tarnelepingu Estonian Cell AS-iga haavapuidu kohalikuks väärindamiseks. Haavapuitmassi tehase rajamisega sai RMK kodumaise ostja ja väärindaja seni eksporditud väheväärtuslikule puidule. 

Metsaomanik teeniks rohkem
Puidurafineerimistehase ehituse korral lisanduks turule kohalik stabiilse toormevajadusega puitu väärindav ettevõte. “Tõenäoliselt hakkaks paberipuit tulevikus maksma mõnevõrra rohkem kui täna. Nii teeniks RMK samade koguste müümise juures rohkem tulu. Planeeritava tehase ümarpuidu vajadusest võiks kasepaberipuit moodustada umbes poole. Seni on Eesti metsaomaniku jaoks kaasikutest tulu teenimine olnud probleemiks, kuna pole olnud stabiilset nõudlust kasepaberipuidule,” rääkis Kohava. 

Puiduturustussstrateegia kohaselt müüb RMK kogu metsamaterjali aastamahust 85 protsenti kestvuslepingute alusel kokkuleppehinnaga ja 15 protsenti teisi müügiviise kasutades. Kui läbirääkimised kavatsuste protokolli sõlmimise osas õnnestuvad, avaldab RMK paberipuidu 15 aasta pikkuse kestvuslepingu sõlmimise müügiteate 2019. aastal.

Riigi eriplaneeringu protsess saab sisulise alguse

Rahandusministeeriumi eriplaneeringu konsultantide hanke lõplikuks tähtajaks, 15. jaanuariks, esitati neli pakkumist. Hange kuulutati välja 17. augustil, kuid enne septembrikuist tähtaega vaidlustati hange riigihangete vaidlustuskomisjonis. Vaidlustusprotsess kestis kõrgeima kohtuastmeni ning lõppes 2018. aasta jaanuaris, kui riigikohus otsustas vaidlustaja kassatsioonikaebust mitte menetlusse võtta. 

Riigi Tugiteenuste Keskuse ning rahandus- ja keskkonnaministeeriumi spetsialistid kontrollivad pakkumuste vastavust hanke kvalifitseerimistingimustele. Arvestades riigihangete seaduse menetlusnõudeid, saab hanke võimaliku võitja kuulutada välja eeldatavasti veebruari keskpaigaks. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Tiit Oidjärv ütles, et kõik osapooled kaasatakse eriplaneeringu protsessi sisulise töö käigus. 

“Tahan kummutada arusaama, nagu tähendaks planeeringu algatamine või riigihankega ekspertide leidmine tehase rajamise otsust. Eesseisva planeerimisprotsessi käigus hakatakse välja selgitama alles asjaolusid, kas on võimalik ja kuhu ning millistel tingimustel tehast rajada, arvestades sellega kaasnevaid mõjusid. Eriplaneeringu algatamine ei tähenda tehase rajamist otsust ning selle ehitamise või mitteehitamise otsuse saab valitsus teha asjaolude – sealhulgas keskkonnamõjude – välja selgitamise järgselt, mis saabki toimuma planeeringu koostamisel. Ühtki otsust, sealhulgas kuhu tehas võidakse rajada, ei ole tehtud,” rääkis ta.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on sisuliste ettevalmistuste algus väga hea uudis. Teisalt on kohtuvaidlused riigi eriplaneeringu sisulise töö algust pool aastat edasi lükanud. 

“Esialgse plaani kohaselt soovis riik komplekteerida meeskonna mullu sügisel ning jõuda esimese avaliku väljapanekuni detsembris. Nüüd saab meeskond moodustatud parimal juhul veebruaris. Nii lükkub esimene avalikustamine kevade teise poolde. Viivitus on halb eeskätt seetõttu, et kõik projektiga seotud osapooled – nii investorid, teadlased, kohalikud Tartumaa inimesed kui ametnikud – sooviksid kvaliteetset informatsiooni kõige olulisema küsimuse ehk keskkonna osas. Kuid keskkonna osas saame targemaks alles riigi eriplaneeringu raames läbiviidavate uuringute toel,” rääkis ta. 


11. jaanuaril möödus aasta Est-For Investi plaani avalikustamisest uurida puidurafinerimistehase rajamise võimalikkust Eestis. Järgnevalt teeme ülevaate aasta jooksul toimunust.



 

Raiemaht puidurafineerimistehase rajamist ei mõjuta

Rakendusuuringute keskuse CentAR sotsiaal-majanduslike mõjude uuringu kohaselt saaks rajada Eestisse puidurafineerimistehase praeguse raiemahu säilimise või ka olulise vähenemise korral.

Raiemahu langetamisel suureneks imporditava ning väheneks eksporditava toorme hulk. Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli kinnitas, et raiemahu langetamine tehase rajamist ei mõjuta. Planeeritava tehase sõltumatuse raiemahust tagab asukoht raudtee vahetus läheduses, võimaldades vajadusel tõsta imporditava toorme osakaalu Lätist, Leedust ja Valgevenest. 

“Soovime korrata kõigile eestimaalastele – puidurafineerimistehase tõttu ei pea langetama ühtki puud rohkem kui riiklik strateegia ette näeb. Omaette küsimus seisneb selles, mida arvavad raiemahu langetamisest metsaomanikud. Puistute ealine struktuur raiemahu langetamist täna ei toeta. On normaalne, et raiemahtu korrigeeritakse ajas vastavalt puistute jagunemisele vanuseklassidesse,” ütles ta.

Keskkonnaagentuuri 2016. aasta andmetel on Eesti puistute keskmine vanus 55 aastat. Küpseks metsaks peeti 27 protsenti Eesti puistust. 12 protsenti Eesti metsast saavutab küpse vanuse 2026. aastaks.

“Ebaproportsionaaselt suur hulk Eesti metsast on küps või jõuab küpsesse vanusesse järgmisel kümnendil. See kehtib ka puidurafineerimistehasele vajaliku toorme ehk männikute, kuusikute ja kaasikute osas. Kui nende liikide keskmine vanus oleks näiteks kümme aastat madalam, seisaks Est-For Invest raiemahu langetamise eest. Hetkel on aga seis vastupidine. Metsaomaniku tänastes huvides oleks praeguse taseme säilimine. Samas kordan, puidurafineerimistehase perspektiivist vaadatuna pole olulist vahet, kas raiemaht säilib praegusel tasemel või väheneb. Eesti raiemahu vähenemise korral oleks suurimaks võitjaks Läti metsaomanik. Nemad kindlasti tervitaks sellist otsust,” rääkis Polli.

Planeeritava puidurafineerimistehase toormevajadus on kuni 3,3 mln kuupmeetrit puidutooret aastas. Sellest üks miljon tuleks Eesti ja Läti saeveskite kõrvaltootest ehk puiduhakkest ning 2,3 miljonit Eesti ja Läti, vähemal määral ka Leedu ja Valgevene eksporditavast paberipuidust. Meie regioonist veetakse praegu Skandinaaviasse 7,7 miljonit kuupmeetrit puidurafineerimistehase jaoks sobivat tooret aastas. Nii ületab regioonis ringlev sobiliku toorme kogus rohkem kui kahekordselt mahtu, mida tehas kasutaks. Pikaajaline tooraine saadavuse analüüs on üks paljudest eriplaneeringu käigus läbiviidavatest uuringutest ning täieliku kindluse tooraine saadavuse osas annab valmiv uuring.


Rakendusuuringute keskuse CentAR poolt tehtud sotsiaal-majanduslike mõjude uuringut tutvustas Est-For Invest 2017. aasta märtsis. Uuringuga saab tutvuda siin. Eesti puistute vanuselise struktuuri osas on kasutatud keskkonnaagentuuri andmeid, millega saab tutvuda siin.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus: puidurafineerimistehas vähendaks Eesti süsiniku jalajälge

11. detsember – Tallinn – Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus andis hinnangu Est-For Investi planeeritava puidurafineerimistehase olelusringipõhisele süsiniku jalajäljele. Uuringu kohaselt on tehase süsiniku jalajälg negatiivne. Tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket.  

Eesmärgiks oli hinnata tehase süsiniku jalajälge, mõju kliimamuutusele ning panust rahvusvaheliste ja riiklike kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse. Olelusringipõhisest uuringust, mis võttis arvesse süsiniku sidumise metsades ja tootes, tehase tootmisprotsessi, transpordi ja toorme tootmise, selgub, et tehase süsiniku jalajälg on negatiivne ja tehase käitamine aitab vältida fossiilse CO2 teket, eeldusel, et see asendab põlevkivist toodetud elektri tootmist. Tehas aitab seega kaasa kliimamuutuse leevendamisele. Seda kolmel põhjusel.

Esmalt, puidurafineerimistehas nagu ka mitmed teised biomassi kasutavad käitised erinevad teistest tööstusvaldkondadest, kuna võimaldavad süsinikku toodetesse siduda. Teiseks näitas analüüs, et tooraine asukoha lähedal töötlemine vähendaks logistikaprotsessis eralduvat süsihappegaasi kogust. Seda põhjusel, et tooret ei laevatataks enam, toormevedu maanteedel väheneks ning oluline osa veost toimuks mööda raudteed. Kolmandaks – konservatiivse hinnangu kohaselt suurendaks tehas rohelise elektrienergia tootmist Eestis vähemalt 48 protsendi võrra võrreldes 2016. aastaga. Kõige enam vähenekski Eesti süsiniku jalajälg eeldusel, et täna kasutatava fossiilset päritolu elektrienergia asendataks taastuvenergiaga. Kokku saaks tehas vähendada Eesti kasvuhoonegaaside teket 1,6 protsenti võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks 83 000 sõiduautot vähem.


Loe edasi siit

Meist meedias
Aadu Polli ja Margus Kohava: puidurafineerimistehase rajamist pole põhjust peljata
Postimees, 14. detsember, A. Polli ja M. Kohava

Pikaajalise metsatööstuskogemusega Eesti investorid uurivad võimalust rajada Eestisse puidurafineerimistehas. Tulevikus suudaks tehas taastuvast toormest – puidust – toota biotooteid, muu hulgas auto-, moe-, kosmeetika- ja ravimitööstusele. Metsatöösturid Aadu Polli ja Margus Kohava selgitavad, miks tahetakse tehast ehitada ja millised on teadaolevad mõjud sotsiaal-, majandus- ja looduskeskkonnale.

Uue puidutehase rajajad ja teadlased näevad Eestile suurt majanduskasu
Maaleht, 14. detsember, A. Ideon

Tartumaale suurt puidurafinee­rimistehast plaanivad ärimehed põrkuvad ettevõtmises aktivistidele, kes peavad tehast valeks juba enne igasuguseid uuringuid. Nii nagu see juhtus Tallinnast lõunasse suunduva raudteeühenduse Rail Baltic puhul, on ka tselluloositehase rajamise vastu välja kujunemas leppimatute vastaste tuumik, kes võitlevad sellega publikatsioonide ja kohtuasjadega ning meeleavaldusi korraldades. Vahe on selles, et Rail Balticu rajamise mootoriks on nii Eestis kui naabrite juures riigivõim ühes projekti rahastava Euroopa Liiduga, kuid puidurafineerimistehas on kohalike ärimeeste eraalgatus. Tehase rajamine või selle keelamine sõltub lõplikult Eesti valitsuse otsusest.

Metsatöösturid: "Me ei kavatsegi poliitikutele maksta!"
Eesti Ekspress, 27. detsember, S. Vedler ja E. Moora

Tartu lähedale hiiglaslikku puidurafineerimistehast kavandava firma juhid Margus Kohava ja Aadu Polli räägivad inimeste hirmudest, reostamisest, oma vigadest ja projekti vastastest. Miks seda tehast vaja on?

Margus Kohava ja Aadu Polli: "Meie ringkondades on 20 aastat sellest unistatud. Metsatööstuse mõistes oleme banaanivabariik, kes ekspordib toorainet. Skandinaavlased tahavad praegust olukorda säilitada. Et see banaanivabariik oleks neile toorainesahver. Et kui on toorainet vaja, siis teevad ukse lahti ja võtavad ja kui ei ole vaja, siis panevad ukse kinni."


Vaidlused venitavad miljarditehase planeeringuga alustamist
Äripäev, 10. jaanuar, M. Belkin

Vaidlustused on venitanud Emajõe kanti planeeritava puidurafineerimistehase riikliku eriplaneeringuga alustamist, ent nüüdseks on asjad selgeks vaieldud ning juba kevadel võib alata planeeringu sisuline arutelu. Hange riigi eriplaneeringule konsultantide leidmiseks kuulutati välja juba 17. augustil ja esimene pakkumuste esitamise tähtaeg oli septembris. Enne tähtaega vaidlustati hange aga vaidlustuskomisjonis. Ehkki sealt saadi positiivne vaidlus, jätkus vaidlus kohtutes.

Eesti vanamehestub*

Eesti Ekspress, 31. jaanuar, T. Jõesaar

Möödunud aastal võttis maad ka Euroopa-vastasus. Samad inimesed, kes omal ajal pooldasid Eesti avatust ja Euroopa-meelsust, näevad nüüd selles ohtu, valede asjade pealesurumist. Uuendustele seistakse sageli vastu lihtsalt selle pärast, et uus tundub algusest peale vastumeelne – näiteks Rail Baltic ja Est-For, kus keskkonnakaitselistele argumentidele lisanduvad hirmud kõige uue ees. 

Vastumeelsed on ka ühiskondlikud muutused – pagulased ning samasoolis kooselu seadustamine. Selliste muredega täidetud aasta lõppes samuti õudselt: vana-aastaõhtul jäi mängimata hümn! Reageeriti valuliselt: hümni mängimata jätmine on rahvuslik sigadus.

 
Est-For Investi varasemaid infokirju saab lugeda siit
Copyright © 2017
Est-For Invest
All rights reserved


Our mailing address is:
Est-For Invest
Lõõtsa 6
Tallinn 11415
Estonia

Want to change how you receive these emails?
You can update your preferences or unsubscribe from this list