Copy
Est-For Investi infokiri: oktoober 2017
View this email in your browser

2017. aasta lõpus avalikustatakse tehase planeerimise lähteseisukohad

Pille Metspalu

Est-For Investi nõustava keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõtte Hendrikson&Ko üld- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja Pille Metspalu annab ülevaate eelseisvast planeeringuprotsessist.
 
Puidurafineerimistehase rajamise võimalikkuse hindamine on alanud.  Rahandusministeeriumi planeeringute osakond teeb ettevalmistusi riigi eriplaneeringu menetluseks, mille käigus toimub ka keskkonnamõjude hindamine. Praeguseks on rahandusministeerium jõudnud riigihankeni, millega riik otsib konsultatsioonipartnerit puidurafineerimistehase planeeringule ja keskkonnamõju hindamisele.

Riigihanke eesmärk on leida kogenud ekspertide meeskond, kes suudaks tehase rajamise võimalikkust sõltumatult analüüsida. Selleks tuleb hinnata kaasnevaid keskkonnamõjusid nii elusloodusele kui inimesele ning võrrelda tehase võimalikke asukohti. Tegemist on rahvusvahelise hankega – osaleda võivad pakkujad nii Eestist kui välismaalt – kuid meeskonda peavad kindlasti kuuluma ka Eesti nõuetele vastavad eksperdid.

Avalik väljapanek kestab 60 päeva
Eeldatavasti selgub edukas pakkuja oktoobrikuu jooksul. Konsultantide esimeseks ülesandeks saab planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse täiendamine. Selle dokumendi on koostanud rahandusministeeriumi planeeringute osakond, toetudes Est-For Investilt saadud eelinfole. Rahandusministeerium kogus teavet ka teistelt riigiasutustelt. Lähteseisukohad ja väljatöötamise kavatsus annavad aimu, mida ja kuidas kavandatakse, millised on eeldatavalt kaasnevad mõjud ning esialgu teadaolev uuringute vajadus. Hanke võitja peab koostatud dokumenti oma teadmistega täiendama. 

Seejärel korraldab rahandusministeerium lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku. Planeerimisseaduse kohaselt kestab avalik väljapanek 60 päeva ning toimub planeeringuala kohalike omavalitsuste keskustes ja suuremates asulates. Kogu materjal on kättesaadav ka ministeeriumi veebilehel. Avaliku väljapaneku käigus võib iga isik väljapanekul oleva materjali kohta arvamust avaldada. Avalik väljapanek algab eeldatavasti 2017. aasta lõpus. Väljapanekust teavitatakse nii üleriiklikus kui kohalikus meedias ning rahandusministeeriumi kodulehel.

Avalike arutelude etappe on vähemalt neli
Pärast avaliku väljapaneku lõppu analüüsitakse laekunud arvamusi ning kõigile arvamusavaldajatele saadetakse põhjendatud vastused.


Loe edasi

Eriplaneeringu konsultandi leidmise riigihanke tingimusi täpsustati

Riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg, millega leitakse konsultandid puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringu koostamise nõustamiseks, on lükkunud 19. oktoobrile.

Ajapikendus tuleneb Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse otsusest täpsustada hanketingimuste sõnastust. Riigihanke läbiviimise eesmärgiks on kaasata planeeringu koostamisse pädevad spetsialistid. Seetõttu on oluline vähendada võimalusi mitmetimõistetavusteks pakkumuste koostamisel. 
 
Täpsustusvajaduse tõstatas hankel osaleda sooviv ettevõte, kelle põhitegevusalaks on taristu arendamise kavandamise teenuse osutamine. Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt puudutasid muudatused mõne tingimuse sõnastust.

“Hange hõlmab kõiki hetkel teadaolevaid konsultatsioonivajadusi planeeringu koostamiseks. Seetõttu tuli kõiki pisiasju võimalikult sõnatäpselt kirjeldada. Toome ühe näite. Eelnevalt olime hanke alusdokumentides kirjeldanud, et geoinformaatiline sobivusanalüüs tehakse kasutades ArcGIS või ArgGIS Online tarkvara. Meie esialgne kirjeldus tugines sellele, et teadaolevalt puuduvad samaväärsed alternatiivid nimetatud tarkvaralahendustele. Teisalt ei saa hankija midagi välistada. Sellest tulenevalt tegime paranduse, mille kohaselt võib geoinformaatilist sobivusanalüüsi teha ka muu samaväärse tarkvaralahenduse abil,” selgitas rahandusministeerium.
 
Riigi eriplaneeringuga otsitakse puidurafineerimistehasele sobivaimat asukohta Viljandi ja Tartu maakonnas Emajõe läheduses. Tehase rajamiseks sobival asukohal on hea ligipääs taristule – teedevõrgule, muule tehnilisele võrgustikule – ja see on asustuse ja looduskeskkonna seisukohalt tehase rajamiseks sobilik. Paralleelselt sobiva asukoha leidmisega tuleb analüüsida ja hinnata kavandatava tehase mõjusid, mis ei sõltu tehase täpsest asukohast: näiteks mõju vesikonnale või Eesti ja Läti puiduturule.

Riigihanke ettevalmistuses osalesid rahandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi spetsialistid ning Est-For Invest esindajad. Riigihanke dokumendid on kättesaadavad riigihangete registris. Vaata ka ülevaadet riigi eriplaneeringu protsessist. 25. augustil toimus rahandusministeeriumis infotund hankel osalemisest huvitatud osapooltele.

Tartlane küsib


Est-For Investi planeeritav tehas ei suurendaks raiemahte. Kuidas nii?

Tehase aastane tooraine vajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit. Sellest üks miljon tuleks Eesti ja Läti saeveskite hakkest ning 2,3 miljonit praegu Eesti ja Läti poolt eksporditavast paberipuidust. 

Mõlema riigi summaarne raiemaht on praegu 23 miljonit kuupmeetrit – vastavalt 10 miljonit kuupmeetrit Eestis ja 13 miljonit kuupmeetrit Lätis. Niisiis vajab tehas mõlema riigi raiemahtudest vaid 10 protsenti. 
Sellest tulenevalt ei eelda planeeritav tehas raiemahtude tõstmist. Eesti ja Läti turul ringleva paberipuidu kogus ületab rohkem kui kahekordselt tooraine mahtu, mida puidurafineerimistehas lisaks saeveskite hakkele vajaks.


Miks peaks metsaomanik eksportimise asemel paberipuitu Est-For Investile müüma?

Eksportides saab Eesti metsaomanik paberipuidu eest madalamat hinda kui Soome või Rootsi 

metsaomanik. Tselluloositoodetel on välja kujunenud
maailmaturu hind ja sellele vastav võime tasuda toorme eest. Soome või Rootsi tehasesse tarnitud toormelt tuleb maha arvutada kõik logistikaga seotud kulud: Eesti sadamaplatsil hoiustamine ja laeva laadimine, merevedu, sihtsadamas mahalaadimine ja transport tehasesse. Lisaks tuleb maha arvata metsa ülestöötamise ja väljaveo kulud ning transport sadamasse või tehasesse Eestis. Oma osa tahab saada ka vahendaja. Nende põhjuste tõttu tuleks toorainet väärindada hankepiirkonna lähedal. Sama põhimõte kehtib ka saeveskite kõrvaltootele, puiduhakkele. Praegusel hetkel on Eestis ainsateks kohalikeks paberipuidu tarbijateks haavapuitu kasutav Estonian Cell ning Kehra tselluloosi- ja paberivabrik Horizon, mis kasutab okaspuu paberipuud ja saeveskite haket. Kuid antud tehas on väike, mistõttu pole Eesti metsaomanikel eksportimisele arvestatavat alternatiivi. Kõrgemat hinda saaks metsaomanik paberipuidu eest teenida ainult juhul, kui Eesti turul tegutseks suure toormevajadusega kokkuostja.
Meist meedias
Vineeritehase endine juht Ando Jukk: võsa on vaataja silmades (Tartu Postimees, 2. oktoober)
Soome ettevõttele UPM-Kymmene Oy kuu­­luvat Otepää vineeritehast üle kolmeteistkümne aasta juhtinud metsandusharidusega Ando Jukk pani möödunud reedel ameti maha ning pühendub edaspidi oma pere ettevõtmistele.

Tartu lähedale plaanitakse võimast tselluloositehast, mis tarbib umbes kolm miljonit tihumeetrit aastas. Kas teie pooldate seda? “Jah, see on mõistlik mõte. Praegu läheb puit Eestist välja. Aga puit ei peaks sellisel kujul mööda ilma ringi rändama, vaid see tuleks ära kasutada võimalikult ressursile lähedal. Kui me saadame puidu sadamasse ja sealt laevadega edasi, siis saastame keskkonda palju rohkem. See ressurss peab jääma kohapeal tarbimisse lisaväärtust looma,” rääkis Jukk.


Halduskohus ei menetle kaebust tehase loomise vastu (Postimees, 26. september)
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) andis 18. septembril Tallinna halduskohtusse esmase õigusabi taotluse ja kaebuse, milles soovitakse ettevõtte Est-For Invest kavandatava tselluloositehase püstitamisega seotud haldusaktide tühistamist. Halduskohus kaebust vastu ei võtnud.

Saksamaa Zellhof – moodsaim omataoline (Maaleht, 31. august)
Puitu kui biotooret tselluloosiks töötlevate tehaste rajamise puhul kardetakse ehk kõige rohkem haisu, veereostust ning piirkonna elukeskkonna üleüldist halvenemist. Maalehe Metsaleht käis Saksamaal uurimas, kas juba töötav tehas haiseb ja reostab. Berliinist vähem kui kakssada kilomeetrit läände jääb väike Elbe jõe ääres asuv Stendali linnake ja sellest linnakesest omakorda paarkümmend kilomeetrit allavoolu paikneb Arenburgi külakeses tosinkond aastat töös olnud tselluloositehas Zellhof, mis praegu Euroopas töös olevatest kõige uuem ja kaasaegsem. Lähemate elumajadeni jääb linnulennult üle põllu mitte rohkem kui 300 meetrit.

Biotoodete ekspert: okaspuupuidust toodetakse juba täna diislit (Äripäeva lisa, 23. august)
Juunis toimus Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu suvekonverents “Pilk puidutööstuse tulevikku”. Teiste seas esines seal ka rahvusvaheline biotoodete ekspert Peter Axegård, kes on Rootsi teadusuuringute instituutide (RISE) asepresident. Ekspert annab nõu ka Est-For Investi puidurafineerimistehase eestvedajatele.

Peter Axegård ütleb lihtsalt, et biomajandus tähendab üleminekut senisest suuremale biomassi kasutamisele. „Tänane majandus on eelkõige fossiilsete ehk mittetaastuvate ressursside põhine. Me kasutame varusid, mis ei taastu – nagu nafta, maagaas, metallid ja muud sarnased. Asendades osa kasutatavatest fossiilsetest ressurssidest biomassipõhistega, suurendame biomajanduse osakaalu kogu majanduses. Nii liigume aeglaselt fossiilsete ressursside põhisest majandusest biomajanduse suunas, aga lõpuni ei saa me sellega minna, sest fossiilsete ressursside täielikuks asendamiseks ei ole meil piisavalt biomassi,“ selgitas Axegård.

 
Est-For Investi varasemaid infokirju saab lugeda siit
Copyright © 2017
Est-For Invest
All rights reserved


Our mailing address is:
Est-For Invest
Lõõtsa 6
Tallinn 11415
Estonia

Want to change how you receive these emails?
You can update your preferences or unsubscribe from this list