Copy
Est-For Investi infokiri: juuli 2017
View this email in your browser

Axegård: tulevikus hakkavad puidurafineerimistehased tekstiili tootma

Juunis toimus Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidu suvekonverents “Pilk puidutööstuse tulevikku”. Teiste seas esines seal ka rahvusvaheline biotoodete ekspert Peter Axegård, kes on Rootsi teadusuuringute instituutide (RISE) asepresident. Tegime temaga pikema videointervjuu. 

Axegårdi sõnul võib biomass muuta maailma tekstiilitööstust. Kui biomassist suudetakse mõistlike kuludega tekstiili toota, siis on tõenäoline, et tekstiilitööstuse tootmisahelad kolitakse Aasiast põhjamaade puidurafineerimistehaste lähistele. 

“Nii toimub palju vähem kauba transportimist. Sellest saab tulevikus väga oluline tselluloosi kasutusvaldkond. Kui ühel hetkel nõudlus paberi järele vähenema hakkab, siis tõenäoliselt võtab tekstiilitööstus teatepulga üle. Ettevõtted tunnevad sellesuunalise arengu vastu väga suurt huvi,” rääkis Axegård.

Peter Axegard: biomajanduse tulevik

Mida tähendab biomajandus? Milliseid tooteid saab juba täna asendada biomassiga? Millised võiksid olla tuleviku puidutooted? Sellest räägib pikemalt Rootsi teadusuuringute instituutide (RISE) ekspert Peter Axegård.

Eesti Erametsaliit: puidurafineerimistehase rajamine stabiliseeriks puiduturgu

21. juunil avaldas Eesti Erametsaliit toetust puidurafineerimistehase rajamisele, kuna paberipuidu töötlemine kodumaal lõpetaks selle puidusordi müügivõimaluste heitliku muutumise. Stabiilsem turg annaks metsaomanikele kindlustunnet metsas tegutseda ja jätkuvalt metsaomanik olla. 

Täna müüakse enamus Eestis raiutud paberipuidust Skandinaavia turule, kus on võimas tselluloositööstus. „Kuna Eestist eksporditav puit on Rootsi ja Soome tööstuse jaoks vaid murdosa, on meie puitu kasutatud kui puhvrit, katmaks sealse tööstuse vajakuid. See on tähendanud meile suuri hinnakõikumisi ja toonud kaasa perioode, mil paberipuitu üldse kokku ei osteta,“ selgitas Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.

Nii ettearvamatu turuseis ühe puidusordiga mõjutab Mikk Linki sõnul kogu puiduturgu. „Esiteks vähendab see metsaomanike huvi teha hooldusraieid ehk metsakasvatuslikke raied, millest saadav puit on peamiselt kütte- ja paberipuit. Teiseks vähendab see ka huvi lageraieid teha, kus saadavaks puiduks on peale palkide paratamatult ka paberi- ja küttepuit – kui ühte sorti on raske müüa või pole sel üldse turgu, lükkab omanik raie kergesti edasi, kuid siis ei jõua ka palk turule,“ ütles Link.


Loe edasi

Est-For Invest andis riigile üle puidurafineerimistehase rajamise eeltöö tulemused

20. juunil andsid Eestisse puidurafineerimistehast rajada sooviva Est-For Investi esindajad rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja läbiviidud analüüsidest. Infot küsis arendajalt rahandusministeerium, et valmistada ette lähtetingimused planeeritava tehase asukoha valikuks ja mõjude hindamiseks.

„Rahandusministeeriumile üleantav infopakett koondab alusandmestiku, mis on kogutud puidurafineerimistehase idee läbitöötamisel eesmärgiga mõista, kas projektiga on põhimõtteliselt otstarbekas tegeleda,“ selgitas Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava. „Dokument sisaldab enne eriplaneeringu algatamist Est-For Investi tehtud eeltööd ja geoinformaatilise sobivusanalüüsi tulemusi. Samuti ka praegu teadaolevat infot tehase võimalikest keskkonnamõjudest,“ rääkis ta. Üleantud dokumenti saab täistekstina lugeda siit.

Geoinfo analüüsi läbiviimisel keskenduti piirkonnale, kuhu puidurafineerimistehase rajamine on otstarbekas ja kus tehase käitamine on võimalik. „Kuna veetarve, tooraine kättesaadavus ja raudteeühendus on tehase toimimiseks vältimatult vajalikud, ei ole mõistlik kaaluda asukohti terve Eesti territooriumi ulatuses, vaid keskenduda Suur-Emajõe piirkonnale, kus enamik asukoha valikuks vajalikke tingimusi on täidetud. Välistavatel teguritel põhineva geoinfo analüüsi tulemusel selgus Emajõe läheduses 59 ala, mis võivad olla sobivad tehase rajamiseks,“ täpsustas Margus Kohava.

Loe edasi

Stendali õppereis: Natura kaitsealade keskel on tehas, mille keskkonnaheitmed on püsivalt rangetest normidest madalamad

Eestisse puidurafineerimistehast planeeriv Est-For Invest korraldas õppereisi keskkonnaametnikele, Tartumaa omavalitsuste planeeringuekspertidele ja ajakirjanikele. 16. juunil toimunud külaskäik andis ülevaate, kuidas mõjutab keskkonda 12 aastat tagasi ehitatud Stendali tehas, mis on hetkel tegutsevatest Euroopa puidutöötlemistehastest kõige kaasaegsem.

Stendali tehase projekteerimisel ja seadmete hankel osalenud Est-For Investi nõustaja Daniel Paalssoni sõnul on Stendal kõige uuem komplekselt ja korraga ehitatud puidutöötlemistehas, mis paikneb ühtlasi Elbe jõe vahetus läheduses ja nii ülem- kui alamjooksul mõne kilomeetri kaugusel kahest Natura kaitsealast. “Est-For Investi planeeritava tehase ainsaks võrdluseks saab olla vaid Soome Äänekoski tehas, mis peatselt tööd alustab, kuid uued tehased ei võta reeglina külalisi esimestel käivitusaastatel. Stendali tehas on ehitatud küll 12 aastat tagasi, kuid tegutsevatest puidutöötlemistehastest on see hetkel Euroopa kõige moodsam,” rääkis ta.

Külastajad tundsid huvi eeskätt veepuhastuse süsteemide vastu ning said ülevaate Stendali tehase emissioonidest võrdluses väljastatud piirmääradega. “Tehase esindajate sõnul viiakse keskkonnamõjusid puudutavaid kontrolle läbi regulaarselt ning vastavalt mõõdetud veekvaliteedi näitajatele on tootmises kasutatud ja puhastatud vee kvaliteediklass paljude parameetrite poolest parem kui Elbe jõest sissevõetu. Tulemuse kindlustab Natura alal paikneva tehase karmile keskkonnaloale vastavalt projekteeritud mitmeastmeline veepuhastusjaam,“ selgitas Paalsson. Tehase keskkonnaloaga kehtestatud väga rangetest piirmääradest on tehase vee- ja õhuheitmed olnud püsivalt kõigil tegevusaastatel tublisti alla lubatu.

Loe edasi

Meist meedias

13. juunil saatis Keskkonnaühenduste Koda (EKO) pressiteate, milles tõi välja, et kavandatav puidurafineerimistehas vajab ekspertide poolseid uuringuid. Est-For Investi juhatuse liige Margus Kohava vastas, et keskkonnamõju hindamiseks planeeritakse viia läbi rohkem uuringuid, kui seadus selleks kohustab. “Oleme algusest peale öelnud, et seda tehast ei saa teha isolatsioonis ega jõuga, vaid läbipaistvalt ja avatult eri osapooli kaasates ning kõiki tegureid kaaludes,” rääkis ta. Sel teemal kirjutas pikema loo Postimees.


19. juunil kirjutas Delfi Ärileht Est-For Investi visiidist Stendali puidutöötlemistehasesse. Tartu linnainsener Mati Raamatu sõnul oli tehase tutvustamine väga avameelne ning tema sõnul võinuks tehase siseruumides asuda kasvõi kudumisvabrik, kuna lõhna seal tunda polnud. Stendali tehase esindajate kohaselt on tehase lähimas külas siiski tunda väävlilõhna idatuulte korral, kui toimub õhupuhastussüsteemi korraline hooldus. Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul on kõige kaasaegsemate tehnoloogiate kasutamise puhul lõhnade kokkukogumise süsteem veelgi tõhusamaks ehitatud. "Samamoodi on erinevused Stendali ja Äänekoski vahel, mille tegevuse alustamist lahutab 13-aastane periood. Meie peame oma tehnoloogia valikuga olema veel paremad kui Äänekoski," ütles ta.

20. juunil avaldas Delfi Ärileht loo sellest, et Est-For Invest andis rahandusministeeriumile üle kokkuvõtte tehase rajamise eeltöödega kogutud infost ja teostatud analüüsidest. Kokkuvõte tuvastab Emajõe ümbruses 59 ala, mis võis tehase rajamiseks sobida. 


22. juunil kirjutas Tartu Postimees Stendali puidutöötlemistehasest vesteldes nii visiidil osalenute kui kohalike elanikega. Linnulennult vähem kui kahe kilomeetri kaugusel tehase territooriumist elavad kohalikud Hauke Timmreck ja Frank Timmreck rääkisid, et tehasel on nii positiivsed kui negatiivsed mõjud. Meeste sõnul on õhus tunda väävelvesinikku lõhna idatuulte korral. Teisalt toodi välja, et tänu tehasele on ümbruskonna inimesed tööd saanud. 

26. juunil avaldas Äripäev Tartu ülikooli majandusteadlase Urmas Varblase ja Est-For Investi juhatuse liikme Aadu Polli arvamusloo. Nende sõnul annaks puidurafineerimistehas Eestile infotehnoloogia kõrval teisegi rajaleidja tunnustega sektori. Riigi arengu seisukohalt on tähtis ka maailmatasemel tööstus, mis pakub tööd erinevatele teenusepakkujatele ja on vääriline partner ülikoolidele ning teadusasutustele.

27. juunil avaldas Eesti Rahvusringhääling ülevaate Eesti Teaduste Akadeemia seminarist “Eesti puidukeemia perspektiivid”.

Est-For Investi varasemaid infokirju saab lugeda siit
Copyright © 2017
Est-For Invest
All rights reserved


Our mailing address is:
Est-For Invest
Lõõtsa 6
Tallinn 11415
Estonia

Want to change how you receive these emails?
You can update your preferences or unsubscribe from this list